Termin geomeedia sisaldab endas suurel hulgal tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad geo-rakendusi  mitmel moel õppetööse kaasata. Populaarsemad geo-meedi tüübid on:

Interaktiivsed kaardid

Taoliste kaardite peamine funktsionaalsus seisneb vajaliku geoinformatsiooni otsimises, nt marsruudi leidmises ühest punktist teise (kuidas saada koolist koju), spetsiifilise objekti otsimine (kus asub lähim tervisekeskus) või detailse info saamine objektist (mis on täpne aadress). Võimalik on teha lihtsaid mõõtmisi, kas siis pikkuse või pindala leidmiseks. Samuti on võimalik kaardi mingi kindla vaatenurga ja koha korral genereeriga link ja see edasi saata teisele inimesele nii, et kui tema selle avab, näeb ta täpselt samasugust pilti. Tuntud näited interaktiivsete kaardite kohta on Google Maps ja Apple Maps.

Geoportaalid

Geoportaali võib defineerida kui veebiportaali, mida kasutatakse geograafilise informatsiooni leidmiseks ja juurdepääsuks. Erinevalt interaktiivsetest kaarditest, geoportaalid kombineerivad andmed erinevatest allikatest ja võimaldavad meil saadud informatsiooni esitada, muuta ja analüüsida. Geoportaali kasutajad saavad andmed kätte Web Map Services (WMS) protokolli abil. See on termin standardprotokollile, mida kasutatakse geodeetilise kaardi loomiseks, kaardiserver genereerib kaardi GIS andmebaasi põhjal.

Igal Euroopa riigil on oma geoportaal. Kasutades spetsialistide kasutamiseks loodud tarkvara ja andmeid, on õpilased ehk rohkem inspireeritud. Noored on rohkem motiveeritud jälgimaks instruktsioone ja sooritamaks ülesandeid.

Rahvuslikud geoportaalid MASS partnerriikides:

• Tšehhi vabariik
• Küpros
• Eesti
• Saksamaa
• Kreeka
• Läti
• Holland
• Poola
  
  

Virtuaalsed gloobused

Virtuaalne gloobus on Maa kolmedimensionaalne mudel, mis võimaldab kolmemõõtmelisel kaardil ringi liikuda vaateasukoha ja -nurga muutmise abil. Virtuaalne gloobus võimaldab kujutada Maa pinna kohta erinevat lisainfot – pinnavormid, tehisrajatised (teed, majad), või erinevad demograafilised suurused (populatsioon) ja loodusnähtused (maavärinad). Virtuaalsetest gloobustest on hulgaliselt näiteid - Earth Browser, NASA World Wind, OpenWebGlobe, kuid enim kasutatav ja populaarseim on Google Earth.  

GPS seadmed ja asukohapõhised rakendused

GPS (Global Positioning System - Globaalne positsioneerimise süsteem) on kosmosetehnoloogial põhinev navigatsioonisüsteem. Seda kasutatakse aja ja asukoha kohta informatsiooni hankimiseks. GPS vastuvõtjad ja asukohapõhised rakendused võimaldavad igaühel oma asukoha määrata, leida vajalikke teejuhiseid (näiteks tööalastel põhjustel - taksojuhid, kullerid) ja demonstreerida reaalse ruumi ja kaardi vahelist seost. GPS seadmed ja mõningad GPS-põhised rakendused (nagu PDF Maps rakendus) võimaldab kasutajal koguda oma andmeid (nt. katsest saadud mõõtetulemused). GPS seadmed ja asukohapõhised rakendused on head vahendid välistegevuste toetamiseks (organiseerimaks erialast katset väljas, looduse avastamiseks, ja andmete kogumiseks). GPS vastuvõtjate ja mobiilirakendused on õpilaste silmis atraktiivsed, sest see seob õppimise lõbuga.

Goesildistatud videod/pildid/postitused, jne

Võib olla ehk üllatav, aga ka geosildistatud pildid või videod, mis on sotsiaalmeedias sagedases kasutuses, on näited geo-meediast. Kui sa jagad oma fotosi ja lisad informatsiooni oma täpse asukohaga või suhtled läbi Facebook’i vestlustoa, olles enne oma asukoha määranud, spetsiifilisest kohast, siis ka see informatsioon on pärit georuumilisest andmebaasist.

Igapäevases kasutuses olevad vahendid on välja arendatud, veel keerulistemast tehnoloogiatest nagu satelliitkaugseire ja GIS lahendused. Need tehnoloogiad olid mõeldud kasutamiseks ekspertidele/spetsialistidele, aga tänapäeval on kasutajaskond tunduvalt laiem; nt õpilased ja õpetajad.

Vabavaraline/kommertsiaalne tarkvara kaugseire andmete kasutamiseks

Tänapäeval satelliitpildid on kergesti kättesaadavad. Enamasti kasutatakse neid mõne loodusnähtuse uurimiseks (näiteks maavärinad). Professionaalsemat kaugseire tarkvara kasutatakse mitte ainult geoinformatsiooni juurdepääsuks või vaatamiseks, vaid ka satelliitidelt saadud andmete analüüsimiseks (andmete filtreerimiseks, klassifitseerimiseks). Õpetajad saavad edukalt kasutada neid vahendeid ka nooremate õpilastega. Tarkvara on lihtsasti kasutatavad ja õpilased kannatamatult soovivad seda proovida, sest sama tarkvara on kasutatavad ka profesionaalide poolt.

Saadaval on kaht tüüpi tarkvara: kommertsiaalne ja vabavaraline (tasuta allalaaditav). Vabavaraline kaugseire tarkvara (nagu näiteks: MultiSpec, SAGA GIS, GRASS, InterImage, ILWIS) võimaldab töödelda andmeid ilma suuremate rahaliste väljaminekutega. Olenevalt vajadustest ja õppeainest saate valida endale sobiliku tarkvara. Kommertsiaalne tarkvara (nagu näiteks: ERDAS IMAGINE, ENVI, eCognition Developer, IDRISI Selva) võimaldavad, aga hulgaliselt rohkem vahendeid andmete töötlemiseks. 

Vabavaraline/kommertsiaalne GIS tarkvara

Eelnevalt mainitud interaktiivsed kaardid ja geoportaalid pakuvad mitmeid võimalusi ruumiliste andmetega töötamiseks (andmete otsimine, sirvimine, kombineerimine ja mõnikord lihtsat analüüsi). Kui me tahame laiendada oma võimalusi andmetega töötamiseks, tuleks kaaluda GIS tarkvara alla laadimisele oma isiklikku arvutisse. GIS tarkvara võimaldab andmeid analüüsida professionaalsemal tasemel, luua oma andmekogumit ja ette valmistada temaatilisi kaarte.

On olemas kahte tüüpi tarkvara: kommertsiaalne tarkvara ja vabavara (tasuta alla laaditav). Mõlemad, nii vabavaraline (QGIS) kui ka kommertsiaalne (ArcGIS) pakuvad arvestatava koguse andmetöötlusvõimalusi ja on kasutajasõbralikud. Mõningad vahendid (ArcGIS Online) võimaldavad ligipääsu läbi veebi brauseri (seega inimene ei pea midagi alla laadima) ja andmete salvestamist pilve. Enamus GIS tarkvarasi on olemas ka mobiilirakendusena, seega on võimalus tarkvara kasutada näiteks välitöö ajal tahvelarvutis. 

Satelliitkaugseire ja GIS võimalused ei ole nii tuntud kui teised geomeedia tüübid, seega otsustasime oma juhendis keskenduda just nimelt neile kahele ja kirjeldame neid detailselt.